Auliikmed ja aastakoorid

EESTI NAISLAULU SELTSI  AULIIKMED

Eesti Naislaulu Seltsi kõrgeim autasu on seltsi auliikmeks valimine. Auliikmeks valitakse isikud, kes on jõudsalt edendanud Eesti naiskooriliikumist ning pälvinud oma tegevusega avaliku tuntuse ja tunnustatuse

2001 – Silvia Mellik, Ants Sööt, Vaike Uibopuu, Lembit Verlin

2004 – Merike Toro, Ester Mägi, Maimu-Koidula Sirel

2009 – Aune Ork, Ivi-Heljo Harju, Veljo Tormis

2014 – Viktoria Jagomägi, Elviira Lill, Maiu Linnamägi, Alo Ritsing

2019 – Meeli Müller, Tiia Penjam, Kaie Kuslap, Maire Pedak

EESTI NAISLAULU SELTSI  AASTA NAISKOORID

Aasta naiskoori kandidaadiks saab esitada koori, kes on aasta jooksul saavutanud silmapaistvaid tulemusi või andnud panuse kohalikku kultuuriellu ja on olnud  seltsi liige vähemalt 1 hooaja.

2004 – Põlva naiskoor Mai, Saidi Tammeorg

2005 – Tartu Ülikooli Akadeemiline naiskoor, Vaike Uibopuu, Triin Koch, Ene Ahven

2006 – Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste naiskoor, Anne Dorbek ja Andres Heinapuu

2007 – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor, Raul Talmar ja Õnne-Ann Roosvee

2008 – Avinurme naiskoor, Maris Laht

2009 – ETV Noortekoor, Külli Kiivet

2010 – Tartu Ülikooli Akadeemiline naiskoor, Triin Koch ja Ene Ahven

2011 – Eesti Koorijuhtide Naiskoor, Andrus Siimon ja Õnne-Ann Roosvee

2012 – VENÜ naiskoor Vanaemad, Silvia Mellik, Reet Ratassepp

2013 – Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, Vilve Maide, Mariell Piispea

2014 – Naiskoor Carmina, Margit  Võsa

2015 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Triin Koch, koormeister Ene Ahven

2016 – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor , Aivar Leštšinski, Jana Perens

2017 – Üle-eestiline neidudekoor Leelo, Külli Kiivet; Naiskoor Tempera, Signe Rõõmus (panuse eest kohalikku kultuuriruumi)

2018 – Naiskoor Gaudete, Mäit Männik, Merike Toro ja Pärnu naiskoor Linda, Tiiu Künnapas, Külli Kelu (panuse eest kohalikku kultuuriruumi)

2019 – Suurupi Naiskoor Meretule, Elen Ilves ja Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor, Andrus Siimon, Hendrik Ojasaar (panuse eest kohalikku kultuuriruumi)