11. veebruaril kõlas Helsingi Alppila kirikus Eesti ühtede parimate neidudekooride esituses muusika, mis puudutas kõikide kuulajate hingi ja südameid. Eesti Naislaulu Seltsi poolt Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva auks korraldatud esmakordne Eesti neidudekooride kontsertreis üle lahe tutvustas põhjanaabritele kolme pikaajaliste traditsioonidega koori – neidudekoori Kurekell, tütarlastekoori Ellerhein ning üle-eestilist neidudekoori Leelo.
Eesti Naislaulu Seltsil tuli idee korraldada kontsertreis mõnda naaberriiki aasta tagasi, mis aitaks kaasa ka neidudekoori kui kooriliigi edasiarengule Eestis. Kontserdi kunstilise juhi, Toomas Volli sõnul tekkis idee sellest, et oli vaja väljundeid just neidudekooridele ning selle raames tekkis idee Eesti Vabariigi sünnipäeva raames neidudekooride kontsertreisiks välismaale, mis lükati käima 2016. aasta sügisel. “Varem on korraldatud neidudekooridele advendikontserte Naislaulu Seltsi poolt, kuid nüüd toimus esmakordselt neidudekooride kontsertreis välismaale, et tutvustada eesti koorimuusikat ning meie neidudekooride head taset . Sellest võiks sündida uus traditsioon,” sõnas Voll.
Pilootprojekti esimeseks asukohaks sobis Helsingi ideaalselt – paik, kus on palju eestlasi ning on muidu väga sarnane meie olemuse ja meelelaadiga. Kontserdiks täitiski kirikusaali rohkearvuline publik, kelle seas oli nii kohalikke eestlasi kui ka soomlasi. Pärast piiskop Tiit Salumäe avasõnu esines laval kolme koori ühendkoor, kes esitas Eesti vabariigi hümni, Triin Araku teose “Üle Maarjamaa” ning tulevasel laulupeol kõlav “Aga tule” Kadri Voorandi sulest. Pean tõdema, et ei ole ammu kuulnud nii kaunist ja võimast neidudekoori kõla, mis puudutas – soe, puhas, hell. Ka kooride enda esitused avaldasid muljet ning tõestasid Eesti neidudekooride kõrget taset – mahuka tooniga Tartu neidudekoor Kurekell esitas põnevat kava, meisterlik Ellerhein oli oma tuntud headuses ning Leelod paistsid silma oma soojuse ja emotsionaalse kavaga.
Õhtu kõige emotsionaalsemaks osaks kujunes aga kontserdi lõpp, kus ühendkoor esitas teoseid “Eesti muld ja eesti süda” ning “Ta lendab mesipuu poole”. Saalis ei olnud peaaegu kedagi, kellel ei oleks olnud sel hetkel pisaraid silmis. Pärast viimase noodi kõlamist ei läinud kaua, mil rahvas ei oleks palavalt plaksutanud ning terve saal püsti tõusnud. Kontsert oli tõeline elamus ja imeilus kingitus Soomes elavatele rahvuskaaslastele ning ka meie vennasrahvale.
Eestlased kui koorilaulurahvas võivad uhkust tunda meie neidudekooride üle, sest eesti neiu laul kõlas tänavu uhkelt Helsingis. Loodan aga siiralt, et eesti neiu laul saab uhkelt kõlada ka Riias ja Peterburis ning miks mitte ka Berliinis, Pariisis või Londonis. Väärt see seda oleks.