Kroonika

2024

Aastat alustasime 17. veebruaril Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud naiskooride kontserdiga „Suu laula, süda rõõmusta” Lüdigi saalis Vändras. Aasta naiskoori 2023 tiitliga pärjati Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigent Triin Koch. Panuse eest kohalikku kultuuriruumi pälvis tunnustuse Surju rahvamaja naiskoor Kirekeel, dirigent Aet Vill.
Kontserdil esitleti seltsi äsja ilmunud Sirje Kaasiku naiskoorilaulude kogumikku „ Kümme valget hingelindu” mille koostajad ja toimetajad olid laulude autor ja Margit Võsa, kujundaja Ivi Piibeleht. Kontserdil osales neli naiskoori, kunstiline juht oli Külli Kiivet.

13. mail toimus sarja „Kooskõla” raames Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja valges saalis kontsert „Hoiame ühte”, kus esines viis naiskoori. Kunstiline juht oli Toomas Voll.

Seltsi poolt korraldatud naiskooride kontserdiprojekti „Mu süda ärka üles” esimene kontsert sai teoks 18. mail Haapsalu Toomkirikus, kus kanti ette Sirje Kaasiku „Missa brevis”. Osales neli naiskoori, orelil Pille Metsson.
Teine samalaadne kontsert toimus 19. mail Tallinna Metodisti kirikus ja kolmas Hämeenlinna kirikus Soomes 25. mail. Nelja naiskoori reis Soome toimus 24. – 26. mail. Projekti kunstiline juht oli Margit Võsa.

4. juunil, Eesti lipu 140. aastapäeval kogunes suur hulk naiskooride lauljaid Toompeale, Kuberneri aeda, et koos orkestriga taaskord päikesetõusul tervitada meie ilusa riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni. Pikaaegse koostöö eest pälvisid Margit Võsa ja Marika Murumaa Eesti Lipu Seltsi tänu ja tunnustuskirja.

8. juunil toimus Tallinna Keskraamatukogu saalis seltsi volikogu aruandlus – ja valimiskoosolek. Osa võttis 39 volinikku, kohal oli ka endisi esinaisi ja auliikmeid. Kuulati kokkuvõtet seltsi hooajast ja revisjonikomisjoni aruannet ning anti hinnang tegevusele. Esinaiseks kandideeris kaks isikut: Epp Vana ja Edmar Tuul, kes mõlemad tutvustasid lühidalt oma nägemust ja eesmärke. Salajase hääletuse tulemusena valiti seltsi uueks esinaiseks 31 poolthäälega Epp Vana. Edamr Tuul sai 7 häält ja 1 oli erapooletu. Kinnitati ka uue juhatuse koosseis: Aet Vill, Anneli Koppel, Külli Kiivet, Maarika Pokinen, Margit Võsa, Signe Rõõmus, Teele Utt, Tiiu Schüts. Sekretärina nõustus jätkama Marika Murumaa. Külalisesineja oli folklorist, kultuuriloolane ja kirjanik Marju Kõvupuu, kes rääkis teemal „Laul naise elus läbi aja”.

Eesti Naislaulu Selts 30! Esimese volikogu koosolek toimus 29. oktoobril 1994. Aastapäeva auks korraldasime 19. oktoobril piduliku kontserdi pealkirjaga „Aastatel on tiivad” Viimsi Artiumi saalis. Kunstilised juhid Karin Salumäe ja Toomas Voll ehitasid kava üles naisheliloojate ja -luuletajate loomingule. Kaastegev oli Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester. Laval esinesid nii koos kui eraldi 20 nais- ja neidudekoori. Peokõne pidas seltsi esinaine Epp Vana. Kuulutati välja uued auliikmed: Linda Kardna, Margit Võsa, Sirje Kaasik, Toomas Voll ja postuumselt Aivar Leštšinski. Lõpulaulu „Ei saa mitte vaiki olla” said kaasa laulda kõik saalis viibinud kooride lauljad ja külalised.

Juba traditisooniliselt toimuvad aasta lõpus kolm jõulukontserti: 7. detsembril Tallinna Jaani kirikus kaheksa naiskoori kontsert „Jõulusoovid”, kunstiline juht Tõnis Sarap. 8. detsembril taas Tallinna Jaani kirikus „Jõulupuudutus”, laulmas viis neidudekoori, kunstiline juht Toomas Voll ning viimane, Lõuna-Eesti regiooni nais- ja neidudekootide kontsert „Kullatera” 15. detsembril Tartu Peetri kirkus, laulmas kaheksa koori, kunstiline juht Liisa Rahusoo.
Kõikide kontsertide, ürituste ja reisi sujuva korraldusega tegeles seltsi vastutav sekretär Marika Murumaa.

2024. aasta lõpu seisuga on Eesti Naislaulu Seltsis 60 koori (52 naiskoori ja 8 neidudekoori).

2023

Aasta algas 22. veebruaril kontserdiga „Sind ma tahan armastada“ Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas Eesti Vabariigi 105. aastapäeva auks.. Kontserdi kunstiline juht oli Anneli Surva. Esines viis koori, kes olid nomineeritud aasta naiskoori nimetusele. Kuulutati välja aasta naiskoorid 2022 – Üle-eestiline neidudekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet) ja panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Tartu Ülikooli naiskoori Tallinna vilistlaskoor (dirigent Triin Koch).

4.märtsil tähistas seltsi auliige Silvia Mellik oma 90. snnipäeva. Tema õpilaste korraldatud suurejooneline juubelikontsert toimus MUBA saalis.

Aasta tähtüritus oli 11.- 12. märtsil toimunud VIII Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmine Tallinna Ülikooli aulas, mille kunstiline juht oli Külli Kiivet. Žüriisse kuulusid professor Romans Vanags Lätist, helilooja Mari Amor ja koorijuht Peeter Perens Eestist. Osales 30 naiskoori, neist üks neidudekoor. Kohustuslike laulude autorid olid Mari Amor, Pärt Uusberg ja Sirje Kaasik. A-kategooria kohustuslikud laulud telliti spetsiaalselt helilooja Mari Amorilt. Sündmust kajastati Klassikaraadio saadetes, ajakirjas Muusika ja ajalehes Sirp. Kõikide kooride esinemistest tehti videosalvestused ning A-kategooria kooride võistluskavad salvestas Klassikaraadio.

Aprillis toimunud XVII rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 2023 osalesid edukalt ka ENLS-i liikmeskoorid. Nais- ja meeskooride kategoorias saavutasid I koha Elleri tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko) ja kammernaiskoor Musamari (dirigent Ode Pürg). Lastekooride kategoorias pälvis II koha Musamari koorikooli tütarlastekoor (dirigent Tiina Mee). Seltsi liikmekoorid tõid tänavu koju väärikaid auhindu ka välismaistelt koorikonkurssidelt.

10. aprillil lahkus meie hulgast maestro Olev Oja, endine RAM-i peadirigent ja pedagoog, kes viimastel aastatel juhatas naiskoori Virvik.

12. aprillil lahkus seltsi esimese juhatuse kahe koosseisu liige Anne Kivistik, kes laulis Eesti Teaduste Akadeemia naiskooris ning oli aktiivne Eesti Naislaulu Seltsi loomisel. Hiljem tegutses ta kümme aastat Üle-eestilise neidudekoori Leelo mänedžerina.

13. mail viisime läbi seltsi volikogu aruandekoosoleku Tallinna Keskraamatukogu saalis. Külalisena esinesid Mari Amor ja Peeter Perens, teemaks ENLS VIII nais- ja neidudekooride võistulaulmine žürii pilgu läbi.

Eesti lipu päeval, 4. juuni päikesetõusul laulsid seltsi liikmeskoorid tavapäraselt Toompeal koos Eesti sõjamuuseumi sõjaväeorkestriga.

Noorte laulupeost, meie koorimuusika tippsündmusest, võtsid osa mitmed seltsi liikmeskoorid ja juhatasid meie dirigendid: Triin Koch – ühendkoori dirigent, Külli Kiivet – neidudekoori dirigent, Hirvo Surva – poiste-ja ühendkoori dirigent, Andrus Siimon – meeskoori dirigent, Vilve Maide – lastekoori dirigent.

10. oktoobril korraldasime kontserdi Soome Naiskooriliidu üle-soomelisele naiskoorile Louhi, mis toimus Tallinna Jaani kirikus. Kontserdile eelnes kohtumine ja kontaktide taastamine Soome Naiskooriliidu esindajatega.

Novembris lõppes üks pikaajaline traditsioon. 1995. aastal alguse saanud isadepäeva kontsert, mida korraldas Eesti Naislaulu Selts koos Eesti Naisliiduga Estonia kontserdisaalis alates sellest ajast igal aastal, enam ei toimunud. Traditsioon kestis 27 aastat.

Aasta lõpetasime juba tavaks kujunenud kolme advendikontserdiga. Naiskooride kontsert „Jõulude ootel“ toimus 3. detsembril ning neidudekooride „Jõulupuudutus“ 10. detsembril, mõlemad Tallinna Jaani kirikus. Kunstilised juhid olid vastavalt Margit Võsa ja Toomas Voll. Kontsertidel osales üheksa naiskoori ning viis neidudekoori. Kaastegevad olid Neeme Otsa trompetiõpilased.
10. detsembri kontserdiga „Jõulupuudutus“ samal ajal laulsid Lõuna-Eesti nais- ja neidudekoorid advendikontserdil Tartu Pauluse kirikus. Kunstiline juht Merike Allik. Mõlemal kontserdil kõlas esiettekandena Mariliis Valkoneni laulu „Elu on voolamine” naiskooriversioon.
Kõikide kontsertide ja ürituste ladusa korralduse eest seisis seltsi vastutav sekretär Marika Murumaa.

2023. aasta lõpu seisuga on Eesti Naislaulu Seltsis 63 koori (55 naiskoori ja 8 neidudekoori).

11. veebruaril 2024 valis Eesti Kooriühing aastapreemiate galal Eestonia kontserdisaalis 2023. aasta teoks ühtekuuluvuskontserdi, TTÜ Akadeemilise Naiskoori, kammerkoori Encore ja Eesti Puuetega Inimeste Koja koostööprojekti.

2022

Aasta 2022 oli peale koroonapiiranguid taas Eesti Naislaulu Seltsi jaoks ootuspäraselt tegus.

6. jaanuaril austasime uut aastat Kolmekuningapäeva kontserdiga Rootsi-Mihkli kirikus, mille kunstiline juht oli Andrus Siimon.

Juba 30. jaanuaril esitlesime Ester Mägi 100. sünniaastapäevale pühendatud naiskooride kontserti Mustpeade maja Valges saalis, kunstiline juht oli Margit Võsa.

19. veebruaril toimus Eesti Vabariigi 104. aastapäevale pühendatud kontsert Tallinna Metodisti Kirikus, kus kuulutati välja aasta naiskoorid. Asta naiskoori 2021 tiitli pälvisid tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits ja Elleri tütarlastekoor, dirigent Külli Lokko, viimane neist panuse eest kohalikku kultuuriruumi. Kontserdi kunstiline juht oli Õnne-Ann Roosvee.

13. aprillil sai teoks kontsertetenduse „Naise lugu” korduskontsert Mustpeade maja Valge saalis.
Projekti kunstiline juht oli Toomas Voll ning stsenaariumi autor ja stand up’i artist Ülli Kukumägi. Osales seltsi kuus liikmeskoori ning kaasatud oli ka visuaalkunstnik.

15. ja 22. mail toimusid ENLS-i ja EMLS-i ühislaulupäeva “Kodu(l)ootus” eelproovid Tartu lauluväljakul ja Tallinna lauluväljakul.

21. mail viisime läbi ENLS-i volikogu aruandlus-valimiskoosoleku Tallinna Keskraamatukogu saalis. Seltsi esinaiseks valiti taas Margit Võsa, kes soovis jätkata sama juhatuse koosseisuga. Volikogul esines külalisena Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Margus Toomla.

26.-29. maini korraldasime üle pika aja naiskooride kontserdireisi “Lauluga Leetu”.
Seekord reisisid kaasa üheksa naiskoori ning 27. mail anti suurejooneline kontsert Palanga kontserdimajas. Kunstiline juht oli Toomas Voll. Pärast kontserti jätkus kooridel aega tutvuda ka Leedu vaatamisväärsustega. Õnnestunud reisikorralduse eest seisis hea Marika Murumaa.

10. juunil toimus Võru kultuurimajas Kannel ENLS-i nais- ja neidudekooride kontsert “Lüü’ iks laulu”, mis juhatas sisse 11. juunil toimuva ühislaulupäeva Võru-Kubija laululaval. See oli 2022. aasta kõige olulisem ja suurem sündmus – nais- ja meeskooride kauaoodatud ühislaulupäev „Kodu(l)ootus”. Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi ühistööna korraldatud laulupäev oli sellisel kujul esmakordne ja eriline sündmus, mida valmistati ette üle kahe aasta. Üritus oli algselt planeeritud 2021. aastale, kuid pandeemia tõttu lükkus aasta võrra edasi. Kunstilised juhid Külli Kiivet ja Kuno Kerge koos lavastaja Priit Strandbergiga mõtestasid laulupäeva kavas lahti kodu ja pere tähtsuse inimese eluringis. Laval olid koos neidude- ja poistekoorid ning nais- ja meeskoorid, Tartu Vanemuise teatri näitlejad ning Tallinna Nõmme muusikakooli orkester. Terviklikus lavastatud kavas kõlas mitu esiettekannet ning spetsiaalselt laulupäevaks tellitud Riho Esko Maimetsa kantaat „Kojup minda oodatanne”.

4. juunil tähistasime Toompeal Kuberneri aias Eesti lipu päeva koos Eesti Lipu Seltsiga.
Laulsid erinevate naiskooride lauljad koos Kaitseväe orkestriga. Laulmas olid ka EMLS-i esindajad, kuna Eesti Meestelaulu Seltsile anti kingituseks üle pidulik Eesti Lipp.

13. novembril toimus Estonia kontserdisaalis traditsiooniline isadepäeva kontsert pealkirjaga “Isaga ja isata”. Tervitusega esines EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kontserdi kunstiline juht Toomas Voll oli kokku pannud sisuka kava, mille liigutavamaks hetkeks kujunes Ukrainale pühendatud Mõkola Lõsenko laul „Molõtva za Ukrajinu” Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Eesti Naisliit andis üle aasta isa tiitli, mille pälvis puhkpilliõpetaja Edvin Lips Rakvere Muusikakoolist. Otseülekande kontserdist tegi seekord Delfi TV.

Aasta lõpus korraldas selts kokku neli advendikontserti Tallinnas (2), Tartus ja Stockholmis, kus oli võimalus osaleda paljudel meie liikmeskooridel. Erinevad kavad ja koosseisud sidusid kokku kontsertide kunstilised juhid Anneli Koppel, Ode Pürg ja Toomas Voll.
Kokku korraldasime aasta jooksul 11 kontserti, millest kaks toimusid välismaal: Leedus Palanga kontserdimajas ning Rootsis Stockholmi Püha Jakobi kirikus.

Aastal 2022 olid taas avatud rahvusvahelised koorifestivalid. ENLS-i liikmekoorid tõid koju rõõmustavalt palju auhindu ja preemiad nii kodu- kui ka välismaistelt koorikonkurssidelt. Paljud meie koorid tähistasid kontsertidega ka eelmisel aastal ärajäänud juubeleid ning andsid välja uusi heliplaate. Aasta lõpus anti välja Gustav Ernesaksa nimelise fondi koorimuusika edendamise stipendium, mille pälvis Külli Lokko.
Eesti Kooriühingu 2022. aastapreemiate galakontserdil tunnustati aasta koori tiitliga Elleri tütarlastekoori, dirigent Külli Lokko. Aasta dirigendi tiitliga pärjati Külli Kiivet ja noore dirigendi preemia sai Ode Pürg. Aasta korraldajana tunnustati neidudekoori Leelo mänedžeri Kertu Süldi.

2022. aasta lõpu seisuga on Eesti Naislaulu Seltsis 73 koori (60 naiskoori ja 13 neidudekoori).
Oleme tänulikud ENLS-i aktiivsetele liikmeskooridele, kes aitasid väärikalt ellu viia kõik 2022. aastaks kavandatu ning rikastasid nais- ja neidudekooride kultuurielu oma sisuka panusega.
Suur tänu seltsi juhatusele erksa mõtte ja loomingulise koostöö eest!

Täname oma toetajaid ja koostööpartnereid:
Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kooriühing, Eesti Naisliit, Eesti Lipu Selts.

2021

2021. aasta esimesel poolel kammitsesid nais- ja neidudekooride tegevust jätkuvalt koroonapiirangud. Paljud muusikakollektiivid tegid proove Zoomi vahendusel ja üsna mitmed koorid pidasid oma töös lihtsalt pausi. Kontserte korraldada polnud võimalik ning olime sunnitud ära jätma isegi mõned seltsi edasilükatud kontserdid.

4. juunil tähistasime koos Eesti Lipu Seltsiga Eesti lipu päeva, ikka traditsiooniliselt Kuberneri aias, kus laulsid Nõmme Kultuurikeskuse noorte naiste koor Kevad ja Nõmme naiskoor koos Katseväe orkestriga.

12. juunil toimus seltsi volikogu koosolek Talllinna Keskraamatukogu saalis. Volikogul esitleti märtsis ilmunud ENLS-i patrooni Ingrid Rüütli tervituskõnede kogumikku (tiraaž 200 eksemplari), mille koostas ja toimetas Margit Võsa ning kujundas Anneli Kenk (OÜ Saarakiri).. Esitlusel osales ka proua Ingrid Rüütel ise. Ta rääkis volikogu ees oma isiklikest seostest naiskoorilauluga ning suhtumisest eesti kooriliikumisse üldisemalt. Volikogule lisas veelgi pidulikkust võimalus õnnitleda aasta naiskoore 2020, tiitli pälvisid Nõmme Kultuurikeskuse noorte naiste koor Kevad, dirigent Õnne-Ann Roosvee ja Pärnu Muusikakooli neidudekoor Argentum Vox, dirigent Toomas Voll. Anti üle ka Arvo Ratassepa mälestusauhind, mille saaja kuulutati välja 17. märtsil, maestro 95. sünniaastapäeval. Mälestusauhinna pälvis seekord seltsi esinaine Margit Võsa kui naiskoori Carmina asutaja ja kauaaegne dirigent ning ühtlasi Arvo Ratassepa õpilane. Klassikaraadio „Delta“ saates Luukamber meenutasid Arvo Ratasseppa kauaaegsed Teaduste Akadeemia naiskoori lauljad Tiia Mänd ja Uile Lemberg. Küsitles Marge-Ly Rookäär.

Suvel korraldas nii mõnigi koor laululaagreid ja lisaproove, et septembris toimekalt uut hooaega alustada.
Selle aasta üheks tähtsündmuseks võib pidada 13. oktoobril Mustpeade majas täissaalile esitatud kontsertetendust „Naise lugu”. Projekti kunstiline juht oli Toomas Voll ning stsenaariumi autor ja stand up’i artist Ülli Kukumägi. Osales seltsi kuus liikmeskoori ning kaasatud oli ka visuaalkunstnik. „Naise lugu” avas uue lähenemise võimalusele esitleda naiskoore ning kontsertetendust on plaanis järgmisel aastal korrata. Esmakordsel olid seltsi korraldatud kontserdi piletid eelmüügis Piletilevis.

30. oktoobril tähistasime Eesti Lauljate Liidu 100. aastapäeva suurejoonelise kontserdiga Tartu Pauluse kirikus, kus samuti osales kuus liikmeskoori ning ühendkoori juhatas auväärne Vaike Uibopuu. Kontserdi kunstiline juht oli Külli Kiivet.

Iga-aastane traditsiooniline isadepäeva kontsert „Isale“ toimus 14. novembril Estonia kontserdisaalis ning üle pika aja tegi pidulikust sündmusest otseülekande ETV. Kontserdil oli kohal Eesti Vabariigi vastvalitud president Alar Karis ning kõne pidas proua Sirje Karis, kes andis üle ka Aasta isa tiitli. Isadepäeva kontserdi idee autor ja kunstiline juht oli Elen Ilves, kava sidus tekstidega kokku Vladislav Koržets.

Aasta lõppu oli kavandatud kaks advendikontserti ja need ka toimusid. 4. detsembril Tallinna Toomkirikus laulis 7 naiskoori. „Heliseb väljadel“, kontserdi kunstiline juht oli Linda Kardna. 17. detsembril aga toimus kontsert „Südame hääl“ („Sydämen ääni“) Helsingis Alppila kirikus, kus laulsid neidudekoorid, kunstiline juht oli Toomas Voll.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondi „Kingi lapsele hääl“ stipendiumi pälvis Üle-eestiline neidudekoor „Leelo“, dirigent Külli Kiivet.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Martha Johansoni allfondi stipendiumi pälvis Silvia Mellik Kadrioru eakate päevakeskuse naiskoori Vanaemad juhendamiseks. Fond toetab eesti naiskoorilaulu edendamist.

Eesti Kooriühingu aastapreemiate galal pälvis aasta korraldaja tiitli Marika Murumaa.

Hoolimata koroonaviirusest tingitud tõrgetest on Eesti Naislaulu Seltsi liikmeskooride arv jäänud eelmise aastaga võrreldes samaks. Koorid on olnud väga tublid ja jätkanud oma tegevust ning 2021. aasta lõpus on meil 75 liiget: 63 nais- ja 12 neidudekoori.

2020

Aasta algas nii, nagu eelnevadki – naiskooride kontserdiga JÄÄGU MINU RAHVAL RAHU, pühendusega Eesti Vabariigi 102. aastapäevale. Toimumiskohaks olime valinud Haapsalu Toomkiriku, mõttega viia naiskoorilaulu Läänemaale ning ka kontserdi kunstiline juht oli Haapsalu koorijuht ja helilooja Sirje Kaasik. Osales 7 naiskoori üle Eesti. Aasta naiskooriks kuulutati Suurupi Naiskoor Meretule, dirigent Elen Ilves. Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor pälvis aga tunnustuse panuse eest kohalikku kultuuriruumi. Koori juhatavad Andrus Siimon ja Hendrik Ojasaar. Kontserti kajastas ka Aktuaalne Kaamera.

Suurprojekt neidudekooridele oli kontserdireis Peterburi 6. – 8. märtsini. Kontserdid toimusid Peterburi Püha Maria kirikus ja Püha Joann Pettai Eesti Apostlik-Õigeusu kirikus. Osales 3 koori: Argentum Vox Pärnust, Canzone Haapsalust ja Kurekell Tartust. Kunstiline juht oli Toomas Voll. Ajalehes „Peterburi Teataja“ ilmus eelnevalt seltsi esinaise Margit Võsa tutvustav artikkel vene keeles.

Olime südamest õnnelikud, et kontserdireis sai tehtud ja õnnestus, sest juba paar päeva hiljem muutus olukord terves maailmas. Saabus koroona-aeg ja kõik läks lukku. Meil toimusid vaid mõned internetipõhised koosolekud Zoomis nais- ja meeskooride ühislaulupäeva „Kodu(l)ootus“ toimkonnaga, mida juhtis Marika Kuusik, Eesti Meestelaulu Seltsi tegevjuht. Algas nais-, mees- ja neidudekooride registreerimine ühislaulupäevale. Meie muu tegevus hangus. Ära jäi 14. märtsil toimuma pidanud emakeelepäeva kontsert „Mu kodukeel“ (kunstiline juht Anneli Surva) Rahvusraamatukogu suures saalis ning juhatuse koosolekud. Planeeritud volikogu koosolek lükkus edasi juuni kuusse, mil tohtis juba kuni 50 inimesega kogunemisi korraldada.

4. juunil toimus Eesti lipu päev Toompeal koos Eesti Lipu Seltsiga. Meie seltsi esindas sel päeval kaunites punastes esinemisrõivastes „Musamari“ Koorikooli tütarlastekoor Tiina Mee juhatamisel. Kuna suuremaid avalikke kogunemisi ei olnud ikka veel lubatud, ei osalenud ka naiskoorid, nagu tavapäraselt oli olnud..

6. juunil saime siiski läbi viia seltsi volikogu aruande- ja valimiskoosoleku Tallinna Keskraamatukogu saalis. Vajalik oli kinni pidada 2 + 2 reeglist. Päevakorras oli kokkuvõte seltsi 2019/2020 hooaja tegevusest ja eelseisvatest üritustest. Ettekande tegi Margit Võsa. Kinnitati revisjonikomisjoni aruanne ja majandusaasta aruanne. Seejärel esitleti seltsi esinaise/esimehe kandidaate ja tutvustati nende meeskondi. Oli kaks kandidaati: Margit Võsa ja Edmar Tuul, kes mõlemad esitlesid oma nägemust seltsi tööst ja arengust. Hääletuse tulemusena kogus enim hääli Margit Võsa, kes jätkab taas ENLS-i juhatuse esinaisena. Juhatuse liikmetena jätkavad Anne Nelling, Andrus Siimon, Meeli Müller, Mait Männik, Toomas Voll ja uue liikema Elen Ilves. Juhatusest lahkus omal soovil Anneli Surva. Vastutava sekretärina toimetab endiselt Marika Murumaa.

Viimase päevakorrapunktina tutvustas Külli Kiivet, üks peo kunstilistest juhtidest, 12. juunil 2021. aastal Võru-Kubijal toimuva Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi ühislaulupäeva „Kodu(l)ootus“ ideed, ülesehitust ja repertuaari.

Septembris ilmus ühislaulupäeva laulik KODULOOTUS tiraažiga 3800 eksemplari. Laulikuid pakkisid ja saatsid kooridele laiali Marika Murumaa ja Marika Kuusik vastavalt registreerunute arvudele.

25. oktoobril sai teoks Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale pühendatud mastaapne nais- ja neidudekooride kontsert TASASE MAA LAUL Tallinna Lauluväljaku klaassaalis. Osales rekordarv koore – 15. Kontserdi kunstiline juht oli Triin Koch. Sama kontsert pidi toimuma ka Tartu Ülikooli aulas 22. novembril, kuid kahjuks tegi oma korrektiivid taaskord koroona teine laine ja kontsert lükkus edasi uude aastasse.

Saime veel korraldada isadepäeva kontserdi ISAD, LAPSED JA LAULUD 8. novembril Estonia kontserdisaalis, kus esinesid 3 naiskoori – Carmina, Meretule ja TAN ning trompetid, Puhkpillisümfoonikud, meeskvintett ja Viimsi koolide näitetrupi lapsed. Kontserdi kunstiline juht oli Margit Võsa. Naisliit kuulutas aasta isaks Arvo Tuvikese. Delfi TV vahendusel sai kontserti ka otseülekandena jälgida. Saalis oli ca 100 inimest.

Aasta lõppu planeeritud neli advendikontserti pidime COVID -19 viiruse leviku tõttu ära jätma.

2020. aasta detsembrikuu seisuga kuulub seltsi 63 naiskoori ja 13 neidude/tütarlastekoori. Viimaste arv on meil tublisti suurenenud, mis on väga rõõmustav.

2019

Jõudsime Eesti Naislaulu Seltsi 25. juubeliaastasse.
16. märtsil toimus naiskooride kontsert pühendusega Eesti Vabariigi 101. aastapäevale Paide Püha Risti kirikus. Kuulutati välja aasta naiskoor – naiskoor Gaudete – dirigendid Mait Männik ja Merike Toro. Pärnu Naiskoor Linda – dirigendid Tiiu Künnapas ja Külli Kelu, pälvis aga tunnustuse panuse eest kohalikku kultuuriruumi. Kontserdi kunstiline juht oli Edmar Tuul, osales 4 naiskoori.

17. märtsil meenutasime duubelplaadi „Ajaraamat. Juhatab Arvo Ratassepp“ esitlusega ja mälestuskontserdiga maestro Arvo Rapasseppa. Plaadi materjali valisid ja panid kokku Margit Võsa ja Aivar Leštšinski. Anti kätte Arvo Ratassepa Fondi esimene nimeline stipendium, mille pälvis Mariell Aren ja mälestusauhind, mis läks Silvia Mellikule. Üritus toimus Lauluväljaku klaassaalis, kunstiline juht oli Margit Võsa. Osales 5 koori. Esmakordselt laulis kontserdil ka uus Tartu kammernaiskoor Liivitar Vaike Uibopuu juhatusel. Plaadi ilmumist ja sisu kajastas ajakiri Muusika ning mainis ära ka stipendiumi ja mälestusauhinna saajad.

30. märtsil viisime läbi iga-aastase volikogu aruandluskoosoleku Tallinna Keskraamatukogu saalis. Tähtis päevakorrapunkt oli seltsi põhikirja muutmine, paranduste sisseviimine ja kinnitamine. Huvitava ettekande tegi lektor Ülli Kukumägi.

Märtsi keskel valmis seltsi uus laulik, 8. väljaanne KÕIK MUUTUB LAULUKS tiraažiga 1000 eksemplari. Kogumiku, mis sisaldab 24 laulu, koostasid Margit Võsa, Anneli Surva, Andrus Siimon, Toomas Voll ja Aivar Leštšinski, toimetaja oli Anneli Surva.

13. aprillil andsid neidudekoorid Soomes, Helsingi Alppila kirikus kontserdi MINU ARM. Vägesid juhatas Toomas Voll. Osales 4 neidudekoori.

23.- 27. maini reisisid naiskoorid Ahvenamaale. 8 naiskoori 142 laulja ja dirigendiga sõitis kolme bussiga Tallinnast laevaga Mariehamni. Anti kaks kontserti: Jomala Püha Olavi kirikus ja Stallhageni välilaval. Kontsertide kunstiline juht oli Anneli Surva. Külastati Ahvenamaa huvitavamaid paiku ja vaatamisväärsusi. Reisi sujuva korralduse, majutuse ja toitlustuse eest hoolitses Marika Murumaa..

29. aprillil lahkus pärast rasket haigust koorjuht ja seltsi juhatuse liige Aivar Leštšinski.

4. juunil oli taaskord au koos Eesti Lipu seltsiga tähistada lipupäeva Toompeal, Kuberneri aias lipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Naiskoorid laulsid koos Kaitseväe Orkestriga.

Suve algust ilmestas laulupidu, millest võttis osa 118 naiskoori 3527 lauljaga. Selle liigi eriliseks hitiks kujunes seto viisi seade Kergotamine Külli Kiivet juhatusel. Laulupeol seisis dirigendipuldis ka seltsi juhatuse liige Andrus Siimon.

Peo eel, 4. juunil anti Kadrioru roosiaias laulupeole pühendunud isikutele tänumeened – kodarrahad, mille pälvisid meie seltsist Silvia Mellik, Vaike Uibopuu, Merike Toro, Olev Oja ja Meeli Müller.

Sügishooaeg algas seltsi 25. aastapäeva ettevalmistamisega, mis kulmineerus 19. oktoobril suurejoonelise kontsertetendusega KÕIK MUUTUB LAULUKS Pärnu kontserdimajas. Vaheldusrikkas kavas osales 4 neidudekoori ja 10 naiskoori ning saalis kuulasid ja laulsid kaasa enamus meie seltsi liikmeskoore, kes suuremas, kes väiksemas koosseisus. Kunstiline juht ja lavastaja oli Toomas Voll. Kuulutati välja uued auliikmed, kes said rinda kuldsed hoburaudsõled. Need pälvisid endised seltsi esinaised Kaie Kuslap, Tiia Penjam, Maire Pedak ja seltsi endine vastutav sekretär Meeli Müller.

Järgnes isadepäeva pidulik kontsert Estonia kontserdisaalis 10. novembril pealkirjaga PÜHAPÄEV KOOS ISAGA. Laval oli 5 koori, näitetrupp ja rahvatantsijad. Tervitussõnad ütlesid seltsi esinaine Margit Võsa ja naisliidu uus esinaine Mailis Alt. Eesti Naisliit kuulutas välja aasta isa, kelleks valiti endine Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Arvi Karotam. Kontserdi kunstiline juht oli seltsi juhatuse uus liige Mait Männik, kõike koordineeris ja toimetas Marika Murumaa. Kontserdi salvestas ERR ja õhtul sai ülekannet näha ETV-s.

1. detsembril andsid Lõuna-Eesti regiooni naiskoorid esimese advendikontserdi TAEVATEEL Tartu Pauluse kirikus. Osales rekordarv nais- ja neidudekoore, kokku 15. Kunstiline juht oli Ülle Sakarias.
7. detsembril esinesid 4 neidudekoori ja Käsikellastuudio KellaRing kontsertansambel Tallinna Jaani kirikus oma jõulukontserdiga JÕULUPUUDUTUS. Kunstiline juht oli Toomas Voll.
14. detsembril laulsid aga naiskoorid samuti Jaani kirikus advendikontserdil TALVETEEL. Osales 8 naiskoori ja kunstiline juht oli Reeda Toots.
15. detsembril sõitsid 5 neidudekoori Rootsi, et anda jõulukontsert pealkirjaga JÕULURÕÕM Stockholmi Jakobi kirikus. Kunstiline juht taas Toomas Voll.

Oli tegus ja rõõmurohke juubeliaasta, toimus 12 eriilmelist kontserti, üllitati CD duubelplaat ja naiskoori laulik. Juhatus töötas hoolega, aasta jooksul toimus 8 koosolekut. Seltsiga liitus 4 uut naiskoori, ning hetkel on meie liikmeiks 63 naiskoori ja 7 neidudekoori. Oleme üheskoos igati elujõuline ja jätkusuutlik selts.

Täname oma toetajaid: Eesti Kultuuriministeeriumit, Tallinna linna, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kooriühingut ja Eesti Naisliitu ning koostööpartnerit Eesti Lipuseltsi.

Eesti Kooriühing valis 2019. aasta dirigendiks Triin Kochi, aasta koorideks Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori (Triin Koch) ja VENÜ naiskoori Vanaemad (Silvia Mellik ja Reet Ratassepp), aasta korraldajateks Ave Sopi ja Margit Võsa. Toomas Voll nimetati Eesti Kooriühingu auliikmeks.

2018

Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva väärikaks tähistamiseks planeerisime kolm erinevat kontseti. Neist esimene oli neidudekooride kontsert-jumalateenistus SÜDAMEST SÜDAMESSE 4. veebruaril Stockholmi Püha Jakobi kirikus. Laulsid Tartu neidudekoor Kurekell, Tallinna Reaalkooli tütarlastekoor, Haapsalu neidudekoor Canzone ja Üle-eestiline neidudekoor Leelo. Kontserdi kunstiline juht oli Toomas Voll, teenis kirikuõpetaja Tiit Pädam. Koore tervitasid suursaadik Merle Pajula ja seltsi esinaine Margit Võsa.

11. veebruaril toimus järgmine vabariigi sünnipäevale pühendatud neidudekooride kontsert HETKEDE HELINAD Viljandi Jaani kirikus. Laulsid Musamari Koorikooli tütarlastekoor, Elva Gümnaasiumi neidudekoor, Pärnu Muusikakooli tütarlastekoor Argentum Vox ja Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri Koor. Kunstiline juht oli Toomas Voll.

Kolmas vabariigi sünnipäeva tähistav naiskooride kontsert KODU KOLM VÄRVI toimus Pärnu Eliisabeti kirikus 17. veebruaril. Osa võttis 10 koori: naiskoorid Virvik, Ilo ja Meelika, Pärnu naiskoorid Linda ja Leelo, Vändra Valla naiskoor, Suurupi naiskoor Meretule ja Võru koor Tempera. Kõlasid ka võimsad ühendkoorilaulud, kus osalesid lisaks veel Nõmme Õpetajate Naiskoor ja Märjamaa naiskoor Paula. 2017. aasta naiskoori tiitli pälvis Üle-eestiline neidudekoor Leelo, dirigent Külli Kiivet. Võru koor Tempera pälvis aga aasta naiskoorina tunnustuse panuse eest kohalikku kultuuriruumi. Koori dirigent on Signe Rõõmus. Kontserdi kunstiline juht oli Toomas Voll.

Seltsi juhatuse esinaine Margit Võsa pälvis vabariigi presidendilt kõrge tunnustuse, valgetähe V klassi teenetemärgi, tegevuse eest koorijuhi ja naiskoorilaulu edendajana. Pidulik üleandmistseremoonia toimus 22. veebruaril Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.

Seltsi auliige ja väärikas dirigent Silvia Mellik tähistas oma 85. sünnipäeva 3. märtsil koorikontserdi ja meeleoluka koosviibimisega Estonia Talveaias ning 5. märtsil andsid tema auks Glehni lossis kontserdi ka Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor ja Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor.

10. – 11.märtsil toimus selle aasta suurim üritus – VII nais- ja neidudekooride võistulaulmine Tallinna Ülikooli aulas. Osales 26 naiskoori ja 5 neidudekoori. Žüriisse kuulusid Mara Marnausa (Läti), Uku Joller ja Pärt Uusberg. Kunstiline juht oli Merike Toro, korralduse eest vastutasid Marika Murumaa ja Meeli Müller. Klassikaraadio salvestas teisel päeval esinenud koorid ja kajastas võistulaulmist oma saatesarjades Delta ja Luukamber.

7. aprillil pidasime seltsi volikogu aruande – ja valimiskoosoleku Tallinna Keskraamatukogu saalis. Kuulati ära aruanne ja eelseisvad tegevused ning revisjonikomisjoni aruanne, seejärel kinnitati majandusaasta aruanne. Juhatuse esinaiseks valiti üksmeelselt taas Margit Võsa, kes soovis jätkata tööd samade juhatuse liikmetega. Volikogu lõppes David Vseviovi huvitava ettekandega “Kuidas mõista minevikku”.

Kevadise kontserdireisi peaproovina toimus Tallinna Metodisti kirikus 14. aprillil nelja naiskoori ja kolme meeskoori ühiskontsert HOIA, JUMAL, EESTIT. Solistiks Arete Teemets, orelil Ene Salumäe ja kunstiline juht oli Andrus Siimon.

Sama seltskond, 160-ne liikmeline ühendkoor, startis laevaga Tallinnast 27. aprillil, et anda esimene kontsert Turu toomkirikus, 28. aprillil Stockholmi Sofia kirikus ja 29. aprillil Riia Toomkirikus. Ühendkoori moodustasid naiskoorid Gaudete ja Carmina, TTÜ Akadeemiline Naiskoor, Teaduste Akadeemia naiskoor ja meeskoor, Tallinna Ülikooli meeskoor ja Virumaa meeskoor. Juhatasid Andrus Siimon, Indrek Vijard, Margit Võsa, Jana Perens, Mait Männik ja Merike Toro. Selline nais-ja meeskooride ühiskontsert oli seltsil uus väljakutse, mis õnnestus 100-protsendiliselt. Repertuaar koosnes üksnes kodumaisest sakraalmuusikast, kus peateoseks oli Margo Kõlari PIRITA MISSA. Kontserdireisil oli kaasas ka Marge-Ly Rookäär Klassikaraadiost, kes pisteliselt salvestas ja kirjutas artikli kultuurilehele SIRP. Laevareisi suurepärase logistika eest hoolitses Marika Murumaa.

Lipupäeva tähistati koos Eesti Lipu Seltsiga traditsiooniliselt 4. juunil Toompeal. Laulsid seltsi koorid koos Kaitseväe orkestriga.

Isadepäeva kontsert, ISAKENE, TAADIKENE, toimus 11. novembril Estonia kontserdisaalis. Pidukõne pidas vabariigi peaminister Jüri Ratas. Laulsid Üle-eestiline neidudekoor Leelo, Tartu neidudekoor Kurekell, Tartu Poistekoor ja Üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled. Lisaks veel väikesed solistid ja instrumentalistid. Kunstiline juht oli Vilve Maide. Aasta isaks valiti Einart Kask, kaheteistkümne lapse isa Viljandimaalt. Otseülekande kontserdist tegi Tallinna Televisioon.

Detsembrist algasid advendikontserdid: 2. detsembril Tartu Pauluse kirikus Lõuna-eesti nais-ja neidudekooride kontsert JÕULURÕÕM, 8. detsembril Tallinna Jaani kirikus neidudekooride advendikontsert JÕULUPUUDUTUS, 15. detsembril Talllinna Rootsi-Mihkli kirikus naiskooride advendikontsert HELLALT HELISEDES. Ühendkooride advendikontserdid JÕULUVALGUS KOIDAB toimusid 15. detsembril Tallinna Jaani kirikus ja 16. detsembril Tartu Pauluse kirikus. Kontsertide kunstilised juhid olid vastavalt Vilve Maide, Toomas Voll, Elen Ilves ja Andrus Siimon. Kokku osales kontsertidel 20 naiskoori ja 2 meeskoori. Oli tõeliselt kontsertiderohke aasta – kokku 13 kontserti.

Seltsi kuulub 60 naiskoori ja 7 neidudekoori.

Eesti Kooriühing valis 2018. aasta dirigendiks Toomas Volli.

2017

Aasta alguses, 11. veebruaril, toimus Helsingis Alppila kirikus meie eesti neidudekooride kontsert „Õnn ja arm“ mis pühendati Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale. Osalesid tütarlastekoor Ellerhein, neidudekoor Kurekell ja Üle-eestiline neidudekoor Leelo. Kunstiline juht oli Toomas Voll.

18. veebruaril andsid naiskoorid Tallinnas vabariigi sünnipäeva auks kontserdi Niguliste Muuseum-kontserdisaalis pealkirja all „Isamaa ilu hoieldes“. Osales rekordarv koore: Avinurme naiskoor, Viljandi naiskoor Eha, Pärnu naiskoorid Leelo ja Linda, Mustvee naiskoor Meeliko, Võru koor Tempera, Tõrva kammernaiskoor, Nõmme Õpetajate naiskoor, Tallinna naiskoorid Gaudete, Helia, Ilo, Virvik, TTÜ Vilistlasnaiskoor ja TTÜ Akadeemiline Naiskoor, kokku 14 koori. Kunstiline juht oli Aivar Leštšinski. Seltsi patroon Ingrid Rüütel kuulutas välja Aasta naiskoori 2016, ja selleks pärjati Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigendid Aivar Leštšinski ja Jana Perens.

Emakeelepäevale ja Ungari rahvuspühale pühendatud üritus koostöös MTÜ Fenno-Ugria Seltsiga toimus 14. märtsil Hopneri Majas. Ungari-Eesti kultuuriõhtul meenutati Sandor Petöfi ja Kristjan Jaak Petersoni. Muusikalist vahepala pakkusid Tiiu Peäske viiuliõpilased, laulsid Rahvusraamatukogu naiskoor, kammernaiskoor Lu ja lastekoor Ellerhein. Luulet lugesid Tünde Toth ja Tõnu Oja.

8.- 9. aprillil sõitsid naiskoori Lätimaale, et anda kontsert Riia Püha Maarja Magdaleena kirikus. Osales 8 naiskoori: Võru Tempera, Haapsalu Kaasike, Võru Kannel, Kuusalu Kadri, Pärnu Linda, Vändra valla naiskoor ja TTÜ Vilistlaste naiskoor ja naiskoor Ilo. Kontserdi kunstiline juht oli Margit Võsa.

23. aprillil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis seltsi volikogu aruandekoosolek, millele järgnes Külli Kiiveti hääleseade koolitus. Päeva teises pooles leidis aset seltsi ajaloos oluline tähtsündmus – dirigendi ja pedagoogi, Arvo Ratassepa Fondi asutamine. Maestrot meenutasid kolleeg Ene-Juta Üleoja, poeg Priit Ratssepp, dirigendid Raul Talmar ja Hirvo Surva. Ratassepa laule esitasid naiskoor Carmina ja Tallinna Ülikooli Meeskoor.

Lipupäeval, 4. juunil kogunesid naiskoorid taas Toompeale, et koos Eesti Lipu Seltsiga päeva ühislaulmisega pidulikult alustada. Ühendkoore juhatas Andres Heinapuu.

27. mail tähistas helilooja ja koorijuht Tiina Kiilaspea Tallinna Ülikooli aulas oma 70. sünnipäeva kooride kontserdiga.

Dirigendi ja seltsi esimese auliikme, Lembit Verlini 100. sünniaastapäeva tähistati 29. oktoobril Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kammersaalis. Ettekandele maestrost järgnes kontsert, kus laulsid naiskoor Vanaemad ja Tallinna Männikäbi lasteaia ja Meero Muusiku lapsed. Ürituse korraldas EMTA koostöös ENLS-iga.

Seltsi sügishooaeg algas 4. novembril neidude- ja tütarlastekooride dirigentide teabepäevaga Tallinna Reaalkoolis. Päevakavas tutvustas Toomas Voll 2017/2018 hooaega, Margit Võsa rääkis Eesti 100 üritustest, mida selts korraldab ja liikmeksastumisest. Lektoritena esinesid Hanna-Liis Lao ja Vilja Sliževski ning Triin Koch viis läbi 2019. aasta laulupeo lauludega töötoa.

Aasta suurimal ja tähtsamal üritusel, traditsioonilisel isadepäeva kontserdil „OMA ISA MOODI“ 12. novembril Estonia kontserdisaalis laulsid Naiskoor Vanaemad ja TTÜ Akadeemiline Naiskoor, lisaks esinesid veel Vanalinna Hariduskolleegiumi koorid, orkestrid, instrumentalistid, solistid ja teatrikooli õpilased. Kunstiline juht oli Jana Perens ja produtsent Marika Murumaa. Aasta isa tiitli pälvis Meelis Sibrits. Kontserdist tegi otseülekande ETV.

25. novembril, neidudekooride advendikontserdil „Jõulupuudutus“ Tallinna Jaani kirikus laulsid Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor, Musamari Koorikooli tütarlastekoor, Kullo tütarlastekoor Ellerhein, Haapsalu tütarlastekoor Canzone ja ETV tütarlastekoor. Kunstiline juht oli Toomas Voll.

Seltsi algatusel sai 2. detsembri teoks esimene Lõuna-Eesti neidudekooride advendikontsert „Püha öö“ Tartu Pauluse kirikus Vilve Maide ja Kadri Sepa ning naiskoori Emajõe Laulikud eestvedamisel. Kontserdil osalesid Elva Gümnaasiumi neidudekoor, Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri koor, Miina Härma Gümnaasiumi neidudekoor, Elleri tütarlastekoor, neidudekoor Kurekell ja külalisena Tartu Poistekoor.

9. detsembril, naiskooride advendikontserdil „Hell kumin“ Jaani kirikus laulsid naiskoorid Gaudete, Carmina, Virvik, Vanaemad, Haapsalu Kaasike, TLÜ vilistlaskoor Helia, kammernaiskoor Lu ja Tallina Ülikooli naiskoor. Kunstiline juht oli Mait Männik.

Aastalõpu seisuga kuulub seltsi 65 naiskoori ja 6 neidudekoori.

Eesti Kooriühing valis 2017. aasta dirigendiks Külli Kiiveti ja aasta korraldajaks Jana Perensi.

2016

Aasta algas suurejoonelise projekti ettevalmistusega  – seltsi kooride kontsertreisiga Peterburi 20.-23. veebruarini, pühendusega Eesti Vabariigi 98. aastapäevale. Osales 10 seltsi liikmeskoori ligi 180 lauljaga: Tallinna Ülikooli Vilistlasnaiskoor Helia, naiskoorid Domina, Gaudete, Carmina ning Lähte ja Rakke naiskoorid, Luunja naiskoor Jõeõed, naiskoorid Tempera ja Kannel Võrust ning Tartu Ülikooli Akadeemilise naiskoori Tallinna vilistlaskoor. Kontserdid toimusid 21. veebruaril kell 15 kultuurikeskuses „Moskovski“ ja 22. veebruaril kell 19 Peter-Pauli luteri kirikus. Kõlasid muusikateosed nii vene (Kastalski, Denissova, Rahmaninov, Tanejev) kui ka eesti (Tubin, Aints, Ernesaks, Kruusimäe) heliloojatelt. Kontsertidel osalesid ka kohalikud koorid. Lisaks kontsertidele külastati  Kroonlinna, Peeter-Pauli kindlust, muuseumi Petrovskaja Akvatorija, Mosaiigimuuseum-kirikut „Spas na Krovi“ ja Jaani kirikut. Kontsertreisiga, mille korraldajad ja kunstilised juhid on Margit Võsa ja Aivar Leštšinski, lõi selts mitmeid kultuurisidemeid Peterburi kooridega ning andis eesti naiskooriliikumisele rahvusvaheline mõõtme.

17. märtsil tähistasime professor Arvo Ratassepa 90. sünniaastapäeva. Hommikul asetati Metsakalmistul lilled ja küünlad maestro hauale ning kell 19 algas kooride kontsert Tallinna Ülikooli aulas. Osalesid Naiskoor Carmina, Tallinna Ülikooli Meeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor,  Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tallinna Kammerkoor. Juhatasid Margit Võsa, Jüri Rent, Andrus Siimon, Igor Nikiforov, Jana Perens ja Aivar Leštšinski. Maestrot meenutasid  Martin Viirand ja poeg Priit Ratassepp. A. Ratassepa mälestuauhind anti üle Aivar Leštšinskile. Kontserdi salvestas Klassikaraadio.

18.märtsil toimus mälestusõhtu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, kus maestrot meenutasid Ene Üleoja, Kuno Areng, Margit Võsa, Aivar Leštšinski ja poeg Priit Ratassepp. Õhtut juhtis Viktoria Jagomägi. 31. märtsil sai teoks analoogne mälestusõhtu Tartu Heino Elleri nimelises Muusikakoolis. Arvo Ratasseppa meenutasid Vaike Uibopuu, Alo Ritsing, Mall Johanson, Margit Võsa ja pojad Priit ja Jüri Ratassepp. Vaadati filmi maestrost ning kuulati helisalvestusi tema loomingust. Õhtut juhtis taas Viktoria Jagomägi, väljas oli näitus.

10.aprillil toimus Eesti Keele Instituudi saalis seltsi volikogu aruande-ja valimiskoosolek. Kuulati esinaise Margit Võsa kokkuvõtet aasta tegevusest, kinnitati majandusaasta aruanne. Külalisena esines imagoloog ja endine ajakirjanik Raul Rebane. Seltsi esinaiseks valiti tagasi Margit Võsa, uuteks juhatuse liikmeteks kinnitati Meeli Müller ja Toomas Voll. Uuteks revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Triin Tommingas ja Kaili Siilak. Tänati kauaagese tegevuse eest seltsis Elviira Lille ja Malle Freimanist ning Kai Ellipit. Tervitati uut raamatupidajat Virge Musta. Päeva lõpetas Toomas Volli info eesootava laulupäeva kohta.

4. juuni kell 7.30 laulsid naiskoorid lipupäeva tähistamisel Toompeal, sealt sõideti edasi Pärnusse ja kell 17 toimus Pärnus Rüütli platsil koos Eesti Lipu Seltsiga pidulik miiting. Uhkes rongkäigus liiguti vallikääru, kus kell 18 algas Üle-eestiline neidude- ja naiskooride laulupäev “ÜLE MAARJAMAA”. Osales 80 koori, eraldi plokina astusid üles neidudekoorid. Lavastus oli uhke, pidu võimas ja eelarve suur. Kunstiline juht Toomas Voll ja vastutav sekretär Irja Targama koos meeskonnaga olid palju vaeva näinud. Lauljad jäid väga rahule. Kontserdil kuulutati välja ka AASTA NAISKOOR 2015 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigent Triin Koch. Tiitli andis üle seltsi patroon Ingrid Rüütel.  Järgmisel hommikul  toimus laulupäeva ja Pärnu Koorifestivali raames kontsert-jumalateenistus, Max Filke Missa ettekanne Pärnu Eliisabeti kirikus. Laulsid naiskoor Vanaemad, Tõrva Kammernaiskoor, Avinurme naiskoor ja naiskoor Carmina. Orelil Õnne-Ann Roosvee, juhatas Margit Võsa.

30. juunil lahkus vastutava sekretäri ametikohalt Irja Targama ja 1. augustist asus tööle Marika Murumaa.

Sügisene hooaeg algas 8. oktoobril Tallinna Reaalkoolis neidudekooride dirigentidek teabepäevaga, mida juhtis Toomas Voll. Esinesid mitmed huvitavad lektorid – Külli Kiivet, Sirje Medell, Kaie Tanner. Kaastegev oli neidudekoor Leelo. Osalejad said ka vastavad tunnistused.

13. novembril toimunud traditsioonilise isadepäeva kontserdi kunstiline juht ja vahetekstide autor oli Riina Roose. Pidupäevakõnega esines Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes andis üle ka aasta isa tiitli Tiit Sokule. Kontserdil laulsid tütarlastekoor Ellerhein, Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor ja Eesti Koorijuhtide Naiskoor ning Linnateatri näitlejad. Musitseerisid Nõmme Muusikakooli saksofonieriala õpilased.

Jõulukuul  korraldasime kaks advendikontserti Tallinna Jaani kirikus. 3. detsembril laulsid neidudekoorid ja 10. detsembril naiskoorid. Kunstilised juhid olid vastavalt Toomas Voll ja Anneli Surva. Kontsertidel  osales 5 neidude- ja 7 naiskoori, kaastegev orelil oli Õnne-Ann Roosvee.

Eesti Kooriühing valis 2016. aasta dirigent-muusikaõpetajaks Vilve Maide.

2015

Jaanuaris alustasime  Vabariigi aastapäevale pühendatud naiskooride kontserdi ettevalmistamisega Tartu Pauluse kirikus, mis  toimus 21. veebruaril. Kohapealne korraldaja oli naiskoor Emajõe Laulikud  ja kava pani kokku Vilve Maide. Osales 6 koori: Carmina, Domina, Tempera, Tallinna Ülikooli naiskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemilise naiskoori Vilistlaskoor, Pidupäevakõne seltsi patroonilt Ingrid Rüütlilt kes andis naiskoorile Carmina  üle ka aasta naiskoori tiitli. Pärast kontserti ootas kõiki mõnusate küpsetistega teelaud.
Toimusid kohtumised sponsoritega Eesti Toiduliidust ja erakirjastusest.
14. märtsil toimus Hopneri Majas Kooriühingu kontsertide sarjast „Kahekõne“ üritus „Kahe lipu lugu“, kus laulsid Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor ja naiskoor Virvik. Väljas olid seltsi eelkäijate, Tartu ja Tallinna Naislaulu Seltside ajaloolised lipud ja kroonikaraamatud. Meenutasid Kaie Pöial ja Mall Pärn. Üritus jäädvustati DVD-le.
11.-12. aprillil toimus selle aasta suurim sündmus – seltsi 20. aastapäevale pühendatud nais- ja neidudekooride võistulaulmine Tallinna Ülikooli aulas. Osales 34 naiskoori ja 5 neidudekoori. Žüriisse kuulusid Aira Birzina (Läti), Kadri Hunt ja Alo Ritsing. Kunstiline juht oli Margit Võsa, korralduse eest vastutas ja bukleti koostas Meeli Müller.

18. aprillil toimus Tallinna Keskraamatukogu saalis seltsi volikogu aruandekoosolek. Kuulati esinaise Margit Võsa kokkuvõtet aasta tegevusest, kinnitati majandusaasta aruanne. Põhjaliku ja analüüsiva kokkuvõtte võistulaulmisest tegi Kadri Hunt. Toomas Voll tutvustas 2016. aasta laulupäeva repertuaari. 30. mail kandsid 14 naiskoori Tallinna metodisti kirikus ette suurpojekti – Max Filke Missa in honorem St. Caroli Boromaei. Juhatas Margit Võsa, orelil saatis Piret Aidulo. 4. juuni varahommikul laulsid Tallinna naiskoorid Toompeal Eesti lipu päeva auks. Teine Max Filke Missa kontsert toimus  Tartu Jaani kirikus 6. juunil, seal laulis 9 naiskoori. Kontserdid võeti  nii lauljate kui publiku poolt väga soojalt vastu.

8. augusti toimus koorijuhi ja pedagoogi Ants Söödi 80. sünniaastapäevale pühendatud mälestusmärgi avamine ja kontsert Elva lauluväljakul. Kunstiline juht oli Külli Kiivet ja projektijuht ning korraldaja Meeli Müller. Mälestusmärgi autor  skulptor Tiiu Kirsipuu. Kontserdil laulsid Tallinna Üliõpilassegakoori ja segakoori Olevine vilistlaskoor, Eesti Koorijuhtide Naiskoor, Tartu Hansa segakoor ja Elva koorid. Juhatasid mitmed Söödi õpilased – Aarne Saluveer, Lydia Rahula, Aivar Mäe, Külli Kiivet, Eva Kams jt. 1. septembrist lahkus omal soovil töölt seltsi vastutav sekretär Meeli Müller ja tema ametikohale asus tööle IrjaTargama.

2014

6. veebruaril toimunud juhatuse koosolekul kinnitati seltsi arengukava aastateks 2014 – 2020. 9. veebruaril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 16. veebruaril Tallinnas Estonia kontserdisaalis laulsid meie parimad naiskoorid koos teiste kooridega Miina Härma 150. sünniaastapäevale pühendatud kontsertidel.  22. veebruaril toimus Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kontsert Metodisti kirikus, kus laulsid Avinurme naiskoor, Pärnu naiskoor Linda, naiskoorid Virvik ja Gaudete ning TTÜ akadeemiline naiskoor ja TTÜ vilistlaskoor. Kuulutati välja AASTA NAISKOOR – Emajõe Laulikud (dirigent Vilve Maide, koormeister Mariell Piispea). Pidupäevakõnega esines seltsi ptroon proua Ingrid Rüütel.  16. märtsil toimunud Arvo Ratassepa mälestukontserdil Hopneri majas laulsid Eesti Teaduste Akadeemia nais- ja meeskoor. Arvo Ratassepa mälestusauhinna pälvis koorijuht ja pedagoog Linda Kardna. Kontserdi kunstiline juht oli Andrus Siimon. Seltsi volikogu koosolekul Eesti Keele Instituudi saalis 3. mail  kinnitati seltsi uueks juhatuse esinaiseks Margit Võsa ja liikmeteks Andrus Siimon, Anneli Surva, Anne Nelling  ja Aivar Leštšinski.

Kevadhooaeg kulus seltsi CD duubelplaadi ettevalmistamisele ning juuli alguseks see ka valmis. Duubelplaat EESTI NAISLAULU SELTS 20 on  läbilõige eesti heliloojate rikkalikust naiskooriloomingust kuni tänapäevani välja.
Samuti sai laulude valikul väga oluliseks ka koorijuhtide valik – et oleks laule juhatamas võimalikult paljud praeguse aja tuntumad naiskooride juhid üle Eesti ja neid sai 29. Plaatidel laulab kokku 25 erinevat koori – 16 naiskoori ja 9 neidudekoori ja muusikat on ligi 1,5 tundi. Kokku kõlab 34 laulu, neist esimesel CD-l 19, teisel 15.
Salvestused on tehtud meie parimates saalides ja kirikutes – Mustpeade Majas, Eesti Ajaloomuuseumis, Kaarli kirikus, Viimsi Püha Jaakobi kirikus jne.
Plaadi juurde kuuluvast bukletist saab ülevaate seltsi tegevusest 20 aasta jooksul, tõlgituna ka inglise keelde. Toimetaja ja koostaja oli Margit Võsa ja produtsent Meeli Müller. Augustikuus käivitus Max Filke Missa projekt, millest osavõtuks registreerus 19 naiskoori ning suurvorm kantakse ette 2015. aasta mai ja juuni kuus Tallinnas ja Tartus.
19. oktoobril tähistasime Estonia kontserdisaalis piduliku kontserdi ja plaadiesitlusega seltsi 20. aastapäeva kõikide seltsi liikmeskooride osavõtul. Kontserdi kunstiliste juhtide Killu Rikkeri ja Sander Tamme ideed olid huvitavad ja lavastus  kaasahaarav. Korralduse eest vastutas Meeli Müller. Laval olid ajaloolised seltsi eelkäijate, Tartu Naislaulu Seltsi (pühitsetud 1937.a.) ja Tallinna Naislaulu Seltsi (pühitsetud 1938.a.) lipud, ning nendest anti pidupäevakõnes ka huvitav ülevaade. Kuulutati välja uued auliikmed: Alo Ritsing, Viktoria Jagomägi, Maiu Linnamägi ja Elviira Lill.  Kõik koorid said mälestuseks kaasa uue CD.
Isadepäeva kontserdi  Estonia kontserdisaalis lavastasid Järvamaa tuntud tegijad Ave ja Andris Avamered, muusikajuht oli Külli Kiivet. Meeleoluka kontserdi tegid huvitavaks ekraanil kuvatud liivajoonistused. Üle-eestilise neidudekoori Leelo, Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori ja naiskoori Carmina kõrval esinesid veel mudilased, mitmed ansamblid ja instrumentalistid. AASTA ISA tiitli pälvis lennusalga eskadrilli ülem Valeri Kutuzov.
22. novembril korraldasid Tartu ja Tartumaa naiskoorid ja Lõuna-Eesti meeskoorid Tartu toimkonna ja Tiigi Seltsimaja eestvedamisel Vanemuise kontserdimajas XX laulupäeva.
Aasta lõpetas naiskooride advendikontsert 13. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus,  mille pühendasime Cyrillus Kreegi 125. sünniaastapäevale. Kontserdil laulsid naiskoorid Baltika, Virvik, Rukkilill, Vanaemad, Helia ja neidudekoor Kevad.

2013

16. veebruaril toimus Pärnu Eliisabeti kirikus Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud  kontsert HOIA, JUMAL, EESTIT. Esines 6 naiskoori, loeti ette seltsi patrooni Ingrid Rüütli tervitus. Kunstiline juht oli Hilja Vainula. 4. märtsil sai Eesti Naislaulu Seltsi auliige, koorijuht ja pedagoog SILVIA MELLIK 80. aastaseks. Selle auks korraldasime seltsi poolt kolme koori kontserdi Mustpeade Maja Valges saalis pühapäeval, 3. märtsil. Kontserti juhtisid Riina Roose ja Hirvo Surva. Seltsi volikogu koosolek toimus 6. aprillil Poska (VENÜ) keskuses. Huvitavalt  rääkis oma tegevusest EENA president Pille Ruul. Selle aasta suurima ürituse, Põlva laulupäeva eelproovid toimusid 9. mail Tartus ja 16. mail Tallinnas, pidu ise 8. juunil Põlvas, Intsikurmu vabaõhulaval. Osales 55 nais- ja neidudekoori, 5 Põlvamaa mudilaskoori ja Põlva linna puhkpilliorkester. Laulupäeva pealkiri “Nüüd ep on ilus elada” õigustas end igati, sest ilm oli päikesepaisteline ja rongkäik ning kontsert läksid kenasti korda. Peo kunstiline juht oli Triin Koch, korralduse eest seisid hea Meeli Müller ja Indrek Mustimets.

Sügishooaeg algas 28. septembril teabepäevaga koorijuhtidele ja kooride esindajatele. Meiega ühinesid Eesti Kammerkooride Liit ja Eesti Segakooride Liit. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis toimunud teabepäeva aktuaalsemad teemad puudutasid kontserdi- ja konkursikavade koostamist, kollektiivide riigitoetust, uut koorijuhtide kutsestandardit kui ka rahvarõivaste ja ehete hooldamist. 10. novembril toimunud isadepäeva kontserdi “NAGU ÕHKU VAJAN SIND”  kunstiline juht oli Toomas Voll, vahetakste esitas Indrek Taalmaa.
AASTA ISA 2013 tiitli pälvis ajaloolane Aldo Kals, kes esines mõtlemapaneva sõnavõtuga.
23. novembril korraldas Tiigi Seltsimaja ja Tartu toimkond XIX korda Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeva  Ülikooli aulas. Kunstiline juht oli Triin Koch. Osales 12   nais- ja neidudekoori.
3. detsembri advendikontserdiga ÕHTURAHU Tallinna  Metodisti kirikus tähistasime Lydia Koidula 170. sünniaastapäeva. Jõuluklassikat ja L. Koidula tekstidele kirjutatud laule esitasid Nõmme neidudekoor Kevad, naiskoorid Baltika, Gaudete, Ilo, Rukkilill, Vanaemad, Virvik,  Rahvusraamatukogu naiskoor ja Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor. Kunstiline juht oli Anneli Surva. Seltsi kuulus 67 naiskoori ja 3 neidudekoori ligi 2000 lauljaga.

2012

 2011

2009

2008

2007

 2006

 2005

 2004

2003

 2002

2000

1999

1998

1997

1996

1995

1994

 Eellugu